Pole blogisse jälle mitu päeva midagi kirjutanud. Kuidagi meelest läheb, või viitsimist ei ole iga päeva tegemiste kohta kirjutada vms. A noh, nüüd ma olen jälle otsapidi siia jõudnud.


Kuulsin nüüd eile hilisõhtul juhutnud õnnetusest. Väga kurb. Sügav kaastunne lähedastele! Jube mõelda lausa, kuidas nii lihtsalt võivad elu kaotada nii noored inimesed. (W)


Lähipäevadel midagi väga suurt pole korda saatnudki. Väljas käinud ja värki. Toredate inimestega aega veetnud ja kõik ongi väga okei. Täna kaa vaja mõni asi ära teha ja värki..


Kusjuures kui algul siia blogisse tulin täna, siis oli nii palju, millest kirjutada. Nüüd on mõte nii koos, et ei oskagi enam. Jätan praegu selle siiapaika, võibolla on minu jaoks veel liiga hommik. Ehk kirjutan õhtul või homme või kunagi edasi.. eks näha ole. :P






BTW, Rebeca Blackil on uuuuus laul. :D