Peale traagilisi sündmusi olen üsnagi palju mõelnud sellele, kes mulle kallis on ja miks osad asjad ei ole läinud nii, nagu tahaks. Pean silmas just seda, et mõned inimesed on jäänud kaugemaks. Nad ei julge isegi rääkima ise tulla, või küsima, kui neil vaja on, vaid saadavad kellegi teise. Muidugi on ka neid, kes on jäänud vaatamata kõigele. Aga see selleks, küllap neil pole lihtsalt kohta mu tulevikus ja võibolla ongi parem.
"Mis saab Meie Eesti elust?"
Kuulan siin president Toomas-Hendrik Ilvese kõnet ja veendun üha enam, et Eestil on olnud ja on ka praegu väga hea president.
Vaatasin ennem eurolugude videosid ja üleüldse kuulasin laule ja iga aastaga lähevad need üha hullemaks. Meeldisid vaid kaks lugu: Ott Lepland- Kuula ja teine oli Birgit Õigemeele lugu, mille nime täpselt ei mäleta.
Jätan selle postituse nüüd siiapaika, ei jõua mõelda ja ehk kirjutan mingipäev jälle.
ILUSAT VABARIIGI AASTAPÄEVA, KALLID EESTLASED!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar