Tervtused kõigile siit haiglavoodite vahelt. 

Saingi siis lõpuks oma mandliopiga ühele poole & võrreldes palatikaaslaste - Pireti ja Kristinaga on mul suurepärane enesetunne. Nad vaesekesed ei saa ilma valuvaigistiteta magada, minul see-eest pole häda midagi. :)

Juba umbes kahe tunni pärast saan juba koju ja siis õige paranemine võib alata. Ootasin sellest operatsioonist midagi palju hullemat, ei teagi miks. Arvasin kõik maad ja ilmad kokku, aga vot näed nüüd. 

Olen nii mõnelegi oma muljetest narkoosi suhtes rääkinud ja räägin siin ka- see on üks igati vinge asi. Kristina ütles selle peale, et keegi võiks sellist teenust osutada, et ennast aegajalt maailmast välja saaks lülitada, kui enam ei jõua. Kusjuures suures osas see nii ongi. Süstitakse sulle midagi sisse, siis laseb narkoosiarst maski näo ligidal hoida, siis võtab ära, süstitakse veel midagi, tunned juba kuidas kõik kumiseb ümberringi ja siis tuleb mask jälle lähemale, siis süstitakse veel midagi ja .. ja .. ja siis ärkasin ma juba ärkamistoas, vaatasin kella ja mõtlesin ,et nii ruttu on aeg läinud. Opisaalis jäin magama umbes 14.20 ma eeldan ja üles ärkasin 15.10. Tegelikult opp nii kaua ei kestnud, lehe peal on kirjas, et kestis vaid 5 minutit ja ülejäänud aja lasti rahulikult olla lihtsalt. Kui meid palatisse toodi, siis öeldi, et kui valutab, siis kannatama ei pea, vaid võime valuvaigistit küsida. Ma pole veel siiani kordagi pidanud küsima, õnneks.. kuid palatikaaslased on korduvalt, nad saavad seda nii tihti, kui vähegi võib anda. 

Nii, nüüd aitab sellest haiglajutust. Sain oma hädast nüüd lahti, ei pea enam kunagi angiini põdema, üritan võimalikult ruttu terveks saada ...

AND THE PARTY GOES ON ! ! :d